Innovatiivseid ideid
ilmub tänapäeval nagu seeni peale vihma ja firmasid, kes neid toodaks, sama
hoogsalt ning praeguses IT-ajastus on raske hinnata, mis toode lööb läbi ning
millel nii hästi ei lähe. Ka kõige tähtsamad ja edukamad ideede hindajad
eksivad. Nagu näiteks Alan Sugar, briti ärimagnaat, kes ütles aastal 2005, et
Apple’I iPod on “finished, gone, kaput” vähem kui aastaga. Tänasel päeval võib temaga
isegi nõustuda, kuna kliendid on liikunud üle iPhone’I kasutamisele, kuid
siiski müüdi esimese kolme aastaga üle 170 miljoni iPodi.
Kuid
keskendume siiski ideedele, mis ei löönudki läbi ning just firma käest, kes on
oma alal eliit.
1) Google+
Kuigi Google+
eksisteerib endiselt, ei löönud ta kunagi läbi oma suure konkurendi, Facebooki
kõrval. Google+ loodi aastal 2011 plaaniga võita sotsiaalmeedia turul endale
osa. Selleks hetkeks oli Facebookil umbes 800 miljonit kasutajat ning tänaseks
on see kasvanud umbes 1.8 miljardini. Google+ kasutajate arvu on raske hinnata,
kuna näiteks aastal 2013 muutis Google Youtube’I kommentaariumi reegleid,
määrates, et seal saab kommenteerida vaid Google+ kontoga. See muudatus õnneks
eemaldati. Forbes’I andmetel oli Google+ keskkonnas umbes 111 miljonit
aktiivset kasutajat 2015 aasta märtsis, mis oli vähem kui 1% Google
kogukasutajatest.
2) Google Glass
Tulles turule 1500
dollarit maksva vidinaga, peaks olema enesekindlust selles tootes, kuid vähene
turg ja teised probleemid lisaks ei viinud neid prille läbilöögile. Esmalt
terviseohud, hoides vidinat terve päeva pidevas kontaktis nahaga ning muidugi
silmade ees. Kõige suurem probleem Google prillidega oligi see, et see oli
vidin, väga kallis seejuures, ning tal väga kasulikku funktsiooni polnudki.
Põhifunktsioonid olid võimalus kiirelt pilti teha ning lugeda uudiseid – mille jaoks
eelistatakse ikka telephone, kuna need saab mugavalt tasku või kotti tagasi
panna.
3) Google Video
Sarnaselt Google+
ilmumisele, tekkis aastal 2005 Google Video, et konkureerida kiirelt kasvava
videojagamis saidi Youtube’iga, mis oli reklaamivaba ning lihtsam kasutada.
Google otsustas järgmisel aastal Youtube’I ära osta 1.65 miljardi dollari eest
ning selles saati on Youtube ainult kasvanud. See investeering on neil
kindlasti edukas olnud, kuna tänasel päeval hinnatakse Youtube’I väärtust umbes
60-70 miljardi väärtuses. Google Video sulges ametlikult aastal 2011.
Hetke seisuga võib
siia lisanduda Google’i isesõitev auto, aga olen veel kannatlik ja ootan
huviga, kes sellega hakkama saab. Ka Tesla ja Apple on selle tehnoloogia kallal
kõvasti tööd näinud, aga kõik prototüübid pole veel turule jõudnud. Tesla autod
juba sõidavad nii palju ise, et hoiavad ennast reas, peatuvad foori taga ning
jälgivad eessõitvat autot, hoides ohutut distantsi. See tehnoloogia on tänaseks
kasutusel enamuste suurte autotootjate mudelites ning tundub, et Google on
tempos maha jäänud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar